Paris Open 2014
Möödunud nädalavahetusel toimunud Paris Open lõppes Lauri jaoks pärast esimest matši, kui 0:0 normaalaja järel hääletati kohtunike poolt võitjaks serblane Velimir Jeknic.
Paris Open on väga hinnatud turniir, kuhu tuleb alati kokku palju võistlejaid üle kogu maailma. Lauri kaalus oli väljas 76 meest ja näiteks kuni 75kg kaaluvaid mehi oli üles antud lausa 104. Loos oli seekord Lauri vastu väga lahke jättes ta avaringis vabaks. Seejärel teises ringis ei ilmunud vastane välja. Seega sai Lauri teisest ringist protokolli ühe “võidu” ning alustas võistlust kolmandast ringist. Lauri vastane oli agressiivne võitleja, kelle kontrollimisega sai ta küll hakkama, aga samas ei õnnestunud ise tema nõrku kohti ära kasutada. Serblane surus rohkem peale ja seetõttu eelistasid kohtunikud hääletusel just teda.
Jäin küll ainult ühe matši peale, aga ei tunne, et midagi oleks väga halvasti läinud, sest matš oli tasavägine ja õpetlik. See võistlus pigem kasvatas isu ja lisas motivatsiooni treenida, et järgmistel võistlustel paremini esineda.
Lauri järgmisteks võistluseks on 1. martsil Estonian Open Tallinnas ning nädal pärast seda maailmakarika etapp Hollandis.
Paris Openil katsetas WKF uuendusi reeglites. Sarnaselt maadlusele lisati ka karate reeglistiku võimalus matši ajal protestida. Selleks peab treener matši ajal ebaõiglust silmates tõstma talle antud protestikaardi. Kaart võetakse temalt ära ja olukord läheb videokorduse abil ümberhindamisele. Videot ei vaata üle need kohtunikud, kes kahtluse alla seatud otsuse just tegid, vaid selleks on sülearvuti taga omaette brigaad, kes vaatab kahe kaameraga lindistatud kaadrid aegluubis üle. Kui protest rahuldatakse, saab treener oma kaardi tagasi ning talle jääb võimalus ka edaspidi protestida. Kui videokorduse alusel protesti ei rahuldata, siis treener kaarti tagasi ei saa ja matši jätkudes protestida enam ei saa.
Reaalsuses toimis selline lahendus üllatavalt hästi. Protestide ülevaatamised olid kiired ja lisasid sageli pinget ja põnevust. Näiteks Lauri kehakaalus finaali jõudnud ecuadorlane Franklin Mina peab tegema sügava kummarduse oma treenerile, kes oma protestiga mitmel korral olukorra päästis. Näiteks poolfinaalis oli Mina matši viimastel sekunditel taga ja sooritas jalalöögi pähe. Kohtunikud seda ära ei lugenud. Treeneri nõudmisel vaadati olukord üle ja video vahendusel tuvastati, et jalg tabas pead. Protesti tulemusena saadud kolm punkti viisid Mina finaali.
Üks sagedamaid protestimise kohti oligi jalalöök pähe, mis tõepoolest jääb kohtunikel pahatihti märkamata. Samuti oli üheks tüüpiliseks protesti kohaks samaaegselt sooritatud löögid, kus punk anti ainult ühele sportlasele. Protesti tulemusena said punkti aga mõlemad. Kõrval olevas video viiendal minutil on näha ka üks protestimise hetk. Antud juhul protesti ei rahuldatud.
Video ei ole küll teab, mis kvaliteediga, aga paremaid seni avalikustatud pole. Jäädvustatud on selle võistluse staari George Tzanose finaalmatš Timothy Peterseni vastu kehakaalus -84 kg. Tzanos sai hakkama peaaegu täiusliku seeriaga, loovutades oma seitsmes matšis vastastele vaid ühe punkti ja võites peaaegu kõiki vastaseid enne aega punktidega. Vaid finaalis tiksus kell lõpuni ja tablool 7:0. Tzanos tegi finaalis ära ka oma firmamärgi – ennetusena sooritatud pöördelt hüppega ura mawashi.
Selline täiendus reeglites vähendab kindlasti kohtunike subjektiivsust. Sageli tuleb ette olukordi, kus kohtunikud erinevatel põhjustel ei taha või ei julge otsustaval hetkel vastutust enda peale võtta (näiteks viimase sekundi punktid viigiseisul). Protesti korral on võimalik väsinud või ühe silma kinni pigistanud kohtunike otsused kahtluse alla seada ja tõde objektiivsetel alustel välja selgitada.
Kindlasti igal võistlusel me protesti võimalust lähiajal nägema ei hakka. Kuna sellega kaasneb siiski mõningane ajakulu ja vajalik on spetsiaalne tehnika, siis vaevalt, et seda reeglit mujal kui Premier League ja suurte tiitlivõistluste raames nägema hakkame.
Lauri jaoks tähendab see reeglite täiendus seda, et ilma taustajõududeta suurtel turniiridel enam käia ei saa. Lauri on viimased aastad käinud majanduslikel põhjustel enamikel võistlustel täiesti üksi ja abi puudumine on ilma selle uue reeglitagi tunda andnud. Tulevikus on sportlasel, kellel treenerit pingil ei ole, kohe üks käik vähem, sest otsustavatel hetkedel puudub protestivõimalus. Kui praegugi on tükk tegemist, et eelarve täita, siis teeneriga koos reisimine tähendab senisega võrreldes juba topelt kulutisi.